You are here

Hapara AIDS nebe sai hanesan Ameasa ba Saude Publiku iha tinan 2030

Deklarasaun husi Direitor Ezekutivu UNFPA, Dr. Babatunde Osotimehin, ba loron Mundial AIDS 01 Dezembru 2015

Tinan ida nee, Loron Mundial AIDS koinsidente ho konferensia Afrika kona ba kontrola HIV and moras hadaet liu husi relasaun sira seluk (MHRS). Ema barak nebe moris ho HIV, ativista sira, ofisias governu no parseiru dezenvolvimentu sira tur hamutuk iha Harare, Zimbabwe, atu fahe kunhesimentu kona ba saida mak bele aplika iha ita nia asaun kolektivu luta kontra AIDS.

Maske HIV sai hanesan ameasa globa, epidemia HIV sei nafatin sai hanesan obstaklu boot iha Afrika, liu-liu iha Sub-Saharan Afrika, iha nebe AIDS domina tiha komunidade. Aumenta liu tan, HIV fo impkaktu ba labarik feto no feto jovem sira. Sira sai vulnerabel tebes ba violensia, kaben iha idade labarik, menus edukasaun kumprensivu kona ba seksualidade, laiha abilidade atu halo diskusaun ba relasaun seksual nebe seguru, no menus asesu ba servisu saude seksual no reproduktiva-inklui kondom, teste, no konseilu no tratamentu ba HIV/MHRS.

Globalmente kada tinan, iha infeksaun foun ba HIV hamutuk 380,000 entre labarik feto no feto jovem sira nebe idade 10-24, hamutuk pursentu 60 ba infeksaun HIV foun hotu. Pursentu 15 feto nebe moris ho HIV idade 15-24. Ida nee klaramente, ita nia resposta sir aba HIV tenki foka mos ba nesesidade labarik feto sira nian.

Responde ba norma sosial nebe makas nebe prevene feto no labarik feto sira asesu informasaun no servisu saude seksual no reproduktiva no hetan  sira nia saude seksual importante tebes. Presija tebes esforsu sira nebe konsentradu atu muda normas jeneru no halo komunidade seguru no suportivu ba feto jovem no labarik feto sira.

Ema nebe moris ho HIV no populasaun xave risku sira presija haforsa sira atu ajuda hapara stigma, diskriminasaun no violensia, advokasia atu halakon lei sira nebe punitive, no hasae asesu ba justisa no hasae asesu no servisu saude seksual no reproktiva.

UNFPA, Fundus Nasoens Unidads ba Populasaun, suporta investimentu nebe boot iha servisu HIV no saude seksual no reproduktiva nebe integradu, inklui mos hapara transmisaun husi inan-ba-oan, no progresu dadaun. Presija foka liu tan ba prevensaun HIV, liu-liu ba jovem sira, no planeamentu familiar ba feto sira nebe moris ho HIV, nebe bele impaktu ba menus bebe sira nebe mak pozitivu HIV. Kontrola no manajamentu HIV kontinua sai hanesan sentru ba estratejia sira global atu hadia saude feto, labarik no jovem sira.

Ami hatene katak saida mak diak no ami hatene oinsa atu fornese programa prevensaun HIV nebe informadu bazea ba evidensia- kombina ho aproximasaun biomediku, hanesan provizasaun kondom no sirkumsaun mediku voluntariu ba mane; mudansa hahalok atu nunee ema bele halo desijaun nebe informadu kona ba nia moris seksual no praktika seksual nebe seguru; no mudansa struktrual atu bele responde ba lei no politika sira nebe ladiak, dizigualdade, violensia, stigma no diskriminasaun. Prevensaun ba kampeanatu iha papel importante- ema idak-idak bele koalia sai no fo korajem ba komunidade atu hamenus risku, foti kontrola no hapara transmisaun liu tan.

Objektivus metas dezenvolvimentu bolu atensaun ita atu labele husik ema ida iha kotuk. Presija tebes investimentu ho dadus lokais nian no servisu sira atu garantia katak ita atinji ema sira nebe vulnerabel tebes. Ita presija investe iha dezenvolvimentu holistiku ba jovem sira liu husi edukasaun, saude, servisu no moris diak psikolojikamente. Ita presija garantia katak ema hotu nebe iha krize humanitarian, konflitu no situasaun emerjensia sira seluk iha asesu ba pakote efektivu ba saude no servisu seksual no reproduktiva, inklui mos prevensaun no tratamentu ba HIV/MHS. Ita presija intensifika programa sira ho populasaun xave sira atu hapara HIV no proteje komunidade tomak.

UNFPA kontinua atu suporta governu no organizasaun komunidade atu haforsa servisu saude nebe integratedu ba inan no oan, nunee mos responda sira nebe komunidade mak lidera. Ami suporta direitus humanus husi populasaun xave sira atu moris livre husi violensia, stigma no diskriminasaun no livre asesu servisu atu nunee proteje sira nia saude, saude husi sira nia parseiru no dependente sira, no ikus liu, komunidade hotu.

Liu husi foka ba saida mak lao diak, no sesrvisu hamutuk, it abele hapara AIDS iha tinan 2030.