Go Back Go Back
Go Back Go Back

UNFPA ho Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura Asina MoU Haforsa Edukasaun Parteira iha Timor-Leste

Share

Notísia

UNFPA ho Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura Asina MoU Haforsa Edukasaun Parteira iha Timor-Leste

calendar_today 01 September 2025

Reprezentante UNFPA Navchaa Suren no Diretora Jerál Ministériu Ensinu Superiór, Sra. Maria Filomena Lay Guterres, asina MoU, ne’ebé asiste husi S.E. Ministru Ensinu Superiór, Arte, no Kultura, Sr. José Honório da Costa Pereira Jerónimo; Sra. Funmi Balogun, Koordenadora Rezidente ONU nian; no Sr. Atipat Rojanapaibulya, Embaixadór Tailándia nian iha Timor-Leste.
Reprezentante UNFPA Navchaa Suren no Diretora Jerál Ministériu Ensinu Superiór, Sra. Maria Filomena Lay Guterres, asina MoU, ne’ebé asiste husi S.E. Ministru Ensinu Superiór, Arte, no Kultura, Sr. José Honório da Costa Pereira Jerónimo; Sra. Funmi Balogun, Koordenadora Rezidente ONU nian; no Sr. Atipat Rojanapaibulya, Embaixadór Tailándia nian iha Timor-Leste.

UNFPA ho Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura Asina MoU Haforsa Edukasaun Parteira iha Timor-Leste

Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) no Fundu Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA) ohin asina Memorandu Entendimentu (MoU) markante ida hodi hametin edukasaun parteira nian iha Timor-Leste, hodi reafirma sira-nia vizaun kompartillada hodi hadi’a saúde no moris diak ba feto sira, inan sira, no kosok-oan sira iha nasaun tomak.

Serimónia asinatura ne’e halibur hamutuk ofisiál superiór governu nian, reprezentante komunidade diplomátiku, parseiru dezenvolvimentu, reitór, dekanu, no diretór sira husi eskola parteira, membru sira husi sistema ONU nian no konvidadu distintu sira seluk.

Durante diskurusu iha serimónia ne’e, Reprezentante UNFPA Navchaa Suren subliña katak akordu ne’e liu fali jestu simbóliku ida, ne’e hanesan pasu konkretu ida ba transformasaun sustentável iha setór saúde no edukasaun.

“Parteira sira ne’ebé iha abilidade no kbi’it bele presta to’o 90% husi servisus esensiál sira ba saúde seksuál reprodutivu, maternu, no neontala/bebé foin moris. Investe iha edukasaun parteira nian hanesan estratéjia ida ne’ebé kustu-efetivu no iha impaktu liu atu hadi’a saúde inan no bebé foin moris.” dehan Sra. Suren.

MoU ne’e trasa UNFPA nia kompromisu atu apoia Governu iha revizaun no hadi’a edukasaun parteira nian, hodi garante katak kurríkulu, padraun, no polítika sira aliña ho referénsia globál sira ne’ebé estabelese hosi Konfederasaun Internasionál Parteira sira-nian (ICM). Ida-ne'e inklui fornese téknika espesializadu, fasilita troka koñesimentu, no haburas oportunidade sira ba kooperasaun Súl-Súl no Triangular ho nasaun sira ne'ebé avansa ho susesu sira nia sistema edukasaun parteira nian.

Liuhusi parseria ida-ne’e, UNFPA no MESSK iha objetivu atu garante katak kada estudante parteira iha Timor-Leste hetan edukasaun ho kualidade aas, kada graduadu mosu nu’udar profisionál kualifikadu, no kada feto iha nasaun ne’e iha asesu ba kuidaduS ne’ebé seguru, respeitu, no salva-moris.

Akordu ne’e mós reflete Timor-Leste nia prioridade nasionál no ninia kompromisu sira tuir Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) no Programa Asaun Konferénsia Internasionál kona-ba Populasaun no Dezenvolvimentu (ICPD). Hametin edukasaun parteira nian maka fundasaun ida ba esforsu sira atu hamenus mortalidade inan no oan ne’ebé preventável no atu harii forsa traballu saúde ida ne'ebé reziliente no ho kapasidade aas.

Enkuantu Timor-Leste besik ona sai membru plenu ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), foku ba dezenvolvimentu kapitál umanu sai krítiku liután. Harii forsa traballu saúde ida ne'ebé kompetente ne'ebé kumpre padraun internasionál sira sei la'ós de'it hadi'a rezultadu saúde nasionál sira maibé mós kontribui ba nasaun nia integrasaun rejionál no envolvimentu globál.

Hanoin kona-ba importánsia husi akordu refere, Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, S.E. José Honório da Costa Pereira Jerónimo, subliña katak haforsa edukasaun parteira sai sentrál hodi hadi’a rezultadu saúde iha rai-laran.

“Ho MoU ida-ne’e, ami foti pasu desizivu sira atu garante katak ami-nia eskola parteira sira fó edukasaun ho kualidade aas liu. Hodi aliña ami-nia kurríkulu ho padraun internasionál sira, ami sei prodús parteira sira ne’ebé kompetente no kompaixaun ne’ebé sei hala’o papél vital ida hodi hamenus mate inan no bebé foin moris ne’ebé bele prevene iha Timor-Leste. ida-ne’e la’ós de’it kona-ba edukasaun, ida ne’e kona-ba salva moris no harii país ida saudável liután. haktuir Ministru José Honório.

Asinatura MoU ne’e marka inísiu ba kapítulu foun hodi avansa saúde no edukasaun iha Timor-Leste. Parseiru rua ne'e espresa sira nia agradesimentu ba kolaborasaun no reafirma sira nia kompromisu atu asegura katak laiha feto ida maka mate bainhira partu no kada isin-rua no partu hetan apoiu hosi parteira sira ne'ebé iha abilidade, kompaixaun, no fiar-an.